Ohutusjuhend

Ohutusjuhendis on kirjas, kuidas töötada vältimaks tervisekahjustusi. Praktika näitab, et läbi mõeldud ohutusjuhend säästab elusid ja tagab tulemuslikuma juhendamise ja väljaõppe.

Eesmärki täitev ohutusjuhend on:

• lühike;
• sisukas;
• visuaalne, illustreeritud;
• seda on lihtne lugeda ja meelde jätta;
• loodud koostöös ettevõtte töötajatega.

Ohutusjuhendeid koostades tuleb arvestada, et need hõlmaksid ettevõttes tehtavaid töid ja kasutatavaid töövahendeid, kusjuures töövahendi ohutusjuhendi koostamisel tuleb arvestada töövahendi valmistaja kasutusjuhendis olevaid nõudeid. 

Hea ohutusjuhendi koostamisest võiks osa võtta nii juhid, töökeskkonnavolinik kui ka töötajaid. Üheskoos käiakse läbi ettevõtte igapäevatöö ning töövahendite kasutus alates käivitamisest kuni hooldamiseni välja. Tööülesannetest lähtudes võiks lahti kirjutada kõik ohutegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhosotsiaalsed, füsioloogilised) ja nendega seotud tervisekahjustusi vältivad ennetusmeetmed. Nii täidab juhend maksimaalselt eesmärki.

Mitme erineva töövahendi ohutusnõuete käsitlemine ühes ohutusjuhendis on soovitatav ainult sel juhul, kui töötaja kasutab kõiki neid töövahendeid. Vastasel juhul peab ohutusjuhendis eristama need nõuded, mis on seotud töötaja tööga. Väga erinevate tööülesannete puhul tasub kaaluda eraldi ohutusjuhendite loomist.

Hästi koostatud ohutusjuhend muudab õigusaktid, standardid ja ettevõttes kehtivad ohutusnõuded töötajatele kergesti arusaadavaks. Sõltumata ohutusjuhendi hankimise ja koostamise viisist, vastutab ohutusjuhendi sisu eest tööandja.

Kirjaliku ohutusjuhendiga tutvub töötaja enne tööle asumist ja saab seda soovi korral ka hiljem lugeda. Tööandja organiseerib ohutusjuhendite koostamise ja uuendamise vastavalt kogemustele, töökeskkonna sisekontrollile ja riskianalüüsile ning tööõnnetuste, õnnetusohtude ja -juhtumite uurimismaterjalidele. Ohutusjuhendite täiendamisele järgneb juhendamise kordamine.

Ohutusjuhendid peaksid olema töötajatele kergesti kättesaadavad. Töövahendi kohta olulisemaid ohutusnõudeid sisaldava lühiinformatsiooni võib paigaldada ka töövahendiga töötamise koha kõrvale. Näiteks kui töövahendiks on kuvar, võivad plakatil olla võimlemisharjutused, mida teha tööpausi ajal.

Ohutusjuhendi koostamine

Ohutusjuhendi koostab tööandja (sageli kas töökeskkonnaspetsialist või juhendis käsitletava töölõigu juht), arvestades töövahendi kasutusjuhendit.

Ohutusjuhendis peaksid kajastuma:

• võimalikud ohuolukorrad ja juhised nende korral tegutsemiseks
• olulised abinõud enda ja teiste ohutuse tagamiseks (sh isikukaitsevahendite kasutamine)
• ümbritseva töökeskkonnaga seotud ohud (näiteks läheduses teostatavad tõstetööd).

Ohutusjuhendi koostamisel võetakse arvesse ettevõtte riskianalüüsi, töötajate kogemusi ning toimunud ohuolukordi, tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi.

Oluline on pidada silmas juhendi lugejat – juhendis olev info peab olema lugejale kergesti mõistetav. Selleks soovitatakse kasutada:

• liigendatud teksti (eraldi lõigud, alapealkirjad)
• värve ja fotosid (näiteks lisada pilt seadme hädaseiskamisnupust)
• lihtsat keelt (üldmõistetavad sõnad, lühidad laused)
• praktilisi soovitusi (juhendis kirjeldatut peab olema võimalik ka tegelikkuses rakendada).

Enne juhendi kasutusele võtmist tuleks anda see lugeda töötajale, kes kirjeldatava tööga igapäevaselt kokku puutub – tema saab kontrollida nii nõuete asjakohasust kui ka juhendi selgust ja seda vajadusel täiendada. Ohutusjuhend peaks olema võimalikult lühike, muutes õigusaktide ja ettevõtte ohutusnõuded töötajale lihtsalt mõistetavaks sisaldades ainult olulist teksti (mitte näiteks väljavõtteid seadustest, mis konkreetse tööolukorraga ei seostu).

Juhend ei peaks kajastama liiga palju üldist informatsiooni – näiteks tööga seonduvate õigusaktide nimekiri võib olla osaks sissejuhatavast või üldisest ohutusjuhendist kuid mitte igast ohutusjuhendist. Kui juhendi aluseks võetakse sarnase seadme või töö ohutusjuhend teisest ettevõttest, tuleb seda kindlasti kohandada vastavalt oma ettevõttele, eemaldades kogu mittevajaliku info ning veendudes, et just teie ettevõtte eripärad oleksid juhendis kajastatud.

Kuna ohutusjuhend on dokument, mis aja jooksul muutub (näiteks tuleks juhend üle vaadata tööõnnetuste toimumisel või uute ohutusalaste tähelepanekute ilmnemisel töö käigus), siis tuleks juhend tähistada kas versiooni tähise või kuupäevaga – nii on võimalik kindel olla, et töötaja on tutvunud juhendi ajakohase versiooniga. Ohutusjuhendi täiendamisel tuleb töötajale läbi viia juhendamise kordamine.

Ohutusjuhendi säilitamise korra otsustab tööandja. Töötajale tuleb tagada võimalus juhendiga igal ajal tutvuda. Ettevõtetes hoitakse ohutusjuhendeid kas töökohtadel, puhkeruumis, vahetuse vanema käes või sekretäri juures – oluline on tagada, et juhendi viimane versioon oleks alati töötajatele tutvumiseks kättesaadav. Sageli vastutab töökeskkonnaspetsialist selle eest, et ohutusjuhendi muutumisel vahetataks välja juhendi koopiad töökohtadel.

Ohutusjuhendi koostamise meelespea

• Kaasake ohutusjuhendi koostamisse juhid, töökeskkonnavolinik ja töötajad.
• Mõelge ja arutage läbi ettevõtte igapäevatöö ning töövahendite kasutus.
• Kirjutage tehtavast tööst ja töökohast lähtuvalt lahti ohutegurid ja ennetusmeetmed.
• Vormistage ohutusjuhend viisil, et seda oleks lihtne lugeda, mõista ja meelde jätta. Lisage pilte ja jooniseid, mis annavad just uuele töötajale palju väärtuslikku teavet.
• Kontrollige, et ohutusjuhend vastab töökeskkonnale ja kasutatavale töövahendile.