Ohumärguanded

Terviseriski vähendamiseks kasutatakse töökohal vastavalt olukorrale ohumärguannet, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning millega esitatakse vajalik ohutusteave või tegevusjuhis. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas on sätestatud Sotsiaalministri 30.11.1999 määrusega nr 75 „Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas“.

Tööandja peab töötajaid ja töökeskkonnavolinikke teavitama kõigist tööl kasutatavatest, muudetavatest või uutest kasutusele võetavatest ohumärguannetest ning juhendama neid ohumärguannete tähendusest ning selle mõjupiirkonnas kehtivate käitumisreeglite kohta.

Ohutusmärgid

Töökeskkonnas on enamjaolt kasutusel ohutusmärgid, mis jagunevad otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõrjemärkideks.

Keelumärgid on ümara kujuga, must piltkirjaga valgel taustal ning punase äärise ja diagonaaljoonega. Hoiatusmärgid on kolmnurkse kujuga, must piltkirjaga kollasel taustal ja musta äärisega. Kohustusmärgid on ümara kujuga ja valge piltkirjaga sinisel taustal. Evakuatsiooni- ja esmaabimärgid on ristküliku või ruudu kujuga ja valge piltkirjaga rohelisel taustal. Tuletõrjemärgid on ristküliku või ruudu kujuga ja valge piltkirjaga punasel taustal.

Samas võib töökeskkonnas kasutada ka poest kättesaadavaid ja standardile ISO 7010 vastavaid ohutusmärke.

Näiteks võivad ohutusmärgid teavitada suitsetamise keelust, kaitsekiivri kandmise kohustusest või hoiatada elektriohust.

Kui töökohas on ohualad, paigaldatakse ohutusmärk selle ala sissepääsu juurde. Nii võib näiteks tööruumi või territooriumile sissepääsult leida kõrvalise isiku sisenemise keeldu tähistava märgi, rippuva lasti või liikuva veoki/tõstuki hoiatusmärgi.

Ohutusmärk paigutatakse hästivalgustatud kohta ning vaatenurga suhtes sobivale kõrgusele, vältides märgi varjamist konstruktsioonide või esemete poolt. Ohutusmärgile võib lisada teatetahvli, mis dubleerib sõnaliselt märgi tähendust, annab lisateavet märgi mõjupiirkonna kohta või suunab märgil tähistatud ruumi või vahendi asukohale.

Ohuallikale eriomase ohu korral paigaldatakse märk ohuallika juurde. Näiteks paigaldatakse köögis pliidi ja supikatla lähedusse hoiatusmärk põletusohule osutamiseks.

Kohustusmärk “Kanna kuulmiskaitsevahendit” tuleb paigaldada ohualasse sisenemise koha või müra tekitava seadme juurde, kui müratase on 80 dB(A) või ületab selle. Üldjuhul on ka seadme tootja asjakohased ohutusmärgid seadmele nähtavale kohale paigaldanud ning tööandja korraldab nende korrashoidmise ja kulumise korral nende asendamise. 

Takistuse, ohtliku koha ja liikumistee märgistamine.

Takistustega kokkupõrkamise ning inimeste või esemete kukkumise ohuga koht tuleb märgistada kas vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega, mis on ligikaudu 45° nurga all ning võrdse laiusega. Sageli märgistatakse trepi esimese ja viimase astme serv, kui trepi astmed ja mademed on sama värvusega ja/või vähese valgustatuse korral on kukkumise oht. 

Takistuse ja ohtliku koha märgistus.

Kui ettevõtte territooriumil puuduvad kõnniteed, peavad alalised sõidukite liikumisteed olema märgistatud selgelt nähtavate, eelistatult valgete või kollaste, pidevjoontega. Samalaadselt märgistatakse ohutuse tagamise eesmärgil ka siseruumides sõidukite liikumisteed.

Mahutite ja torude märgistus

Ohtliku aine või segu mahutid ja mahutid koos nähtava torustikuga, mis sisaldab või mille kaudu transporditakse ohtlikke aineid ja segusid, peavad olema märgistatud asjakohase ohupiktogrammiga või samaväärse hoiatusmärgiga. 

Sööbiva aine piktogramm ja hoiatusmärk.

Märgistust võib täiendada lisateabega, näiteks ohtliku aine või segu nimetuse või valemiga ning ohtu puudutavate üksikasjadega.

Samas, kui mahutit kasutatakse lühiajaliselt või selle sisu muutub sageli ning töötajaid on teavitatud seotud ohtudest, ei ole märgistamine nõutud.

Torustikud märgistatakse püsivärvi või värvilise kleebisega, millel on aine voolusuunda näitav nool, alljärgneva tabeli kohaselt:

Torustikule kantavat märgistust korratakse otstarbekal kaugusel üksteisest ning kõige ohtlikumate kohtade, näiteks ventiilide või ühendusarmatuuride vahetus läheduses.

Ajutised ohumärguanded

Valgusmärguande, helisignaali või suulise märguandega teatatakse töötajatele ähvardavast ohust, juhitakse töötajate tegevust või kutsutakse neid hädaohu korral lahkuma ohualalt. Suulise või käemärguandega juhendatakse ohtlikku teisaldamist või manöövrit sooritavat isikut. Valgusmärguande, helisignaali, suulise- ja käemärguannete tunnused ja kasutamine on reguleeritud Sotsiaalministri 30.11.1999 määruses nr 75 “Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas” § 14-21.

Isikule, kes seadmega teisaldab lasti või sooritab manöövreid, antakse juhiseid käte kokkuleppeliste liigutuste või asendite ehk käemärguannete abil. Kasutusel on allolevad käemärguanded. Käemärguannet edastavale isikule (signaliseerijale) ei anta lisaks manööverdamise ja teisaldustööde juhtimisele ning läheduses viibivate töötajate ohutuse tagamisele muid täiendavaid ülesandeid.

Üldised käemärguanded:

Püstsuunalise liikumise juhtimise märguanded:

Rõhtsuunalise liikumise juhtimise märguanded:

Märguanded ohu puhul: