• 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • 6

Isikukaitsevahend on inimese seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav vahend, mis kaitseb tema elu ja tervist ohustava teguri eest.

Tööinspektsioonilt on korduvalt küsitud, kas tööandja võib võtta töötajalt allkirja selle kohta, et töötaja keeldub isikukaitsevahendit kasutamast, ehk kas töötajale saab panna isiklikku vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Kindlasti on ka töötajal isiklik vastutus, aga see ei vabasta vastutusest tööandjat – ei saa kokku leppida, et nii tööandja kui ka töötaja rikuvad koos seadust, aga vastutab ainult töötaja. Tööandja ja töötaja ei saa omavahel sõlmida kokkulepet seaduse rikkumiseks. Kui töötaja keeldub temale väljastatud isikukaitsevahendist, tuleks leida talle sobiv isikukaitsevahend. Isikukaitsevahend peab sobima kasutajale, vastama ergonoomianõuetele ning olema kooskõlas töötaja terviseseisundiga. Sellises olukorras võib isikukaitsevahendi valikusse kaasata ka töötervishoiuarsti, kes konkreetse töötaja terviseseisundist lähtudes saab anda soovituse sobivaima isikukaitsevahendi kasutamiseks. Näiteks kui koristaja on mingi kindla materjali suhtes allergiline, saab arst öelda, millist materjali tema nahk kannatab ja kas kasutada võib aluskinnast.

Viimase variandina võib tööandja kaaluda töösuhte lõpetamist pärast hoiatust. Nimelt võib tööandja töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 3 alusel töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlema poole huve järgides töösuhte jätkamist eeldada, eelkõige siis, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Levinud on mõtteviis, et isikukaitsevahendite kasutamine takistab ja aeglustab töötamist. Mõnikord võib tööprotsess nii lühike olla, et isikukaitsevahendi järele mineku ajaga jõuaks töö juba korduvalt ära teha. Tundub, et see väike kokkupuuteaeg müra või vibratsiooniga ei tee midagi halba, sest see on ju nii lühike.

Sageli kardetakse erineda teistest töötajatest, sest kui teised ei kanna isikukaitsevahendeid, siis mille poolest mina nõrgem olen. Tihti jääb puudu nõudlikkusest ja julgusest küsida töö tegemiseks vajalikke vahendeid. Küll aga oleme julged veendumuses, et midagi halba ei saa juhtuda. „Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!” – isikukaitsevahend pigem takistab meid sel teel ja on tüütuks kohustuseks.

Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimub ligi 10% rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest isikukaitsevahendite puudumise või mittekasutamise tõttu. Töötajale teadmata võib pikema aja vältel põhjustada haigestumise näiteks ohtliku kemikaali sissehingamine  või mürakeskkonnas viibimine. Töötajal on õigus isikukaitsevahendeid tööandjalt nõuda kui ta leiab, et ohuteguri mõju ei ole piisavalt vähendatud! 

Alad, kus tuleb kanda isikukaitsevahendit, on töökohal märgistatud ohutusmärkidega. Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile, tööandja antud juhistele ning hoidma seda töökorras. Kui töötajale väljastatud isikukaitsevahend ei vasta täielikult kaitsevajadusele, põhjustab kandjale liigset koormust või ei sobi kasutada tööoludes, tuleb sellest koheselt tööandjale või oma otsesele juhile teada anda. Isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda määrates arvestab tööandja töötajate ja töökeskkonnavolinike ettepanekutega.

Enne isikukaitsevahendite väljastamist peab tööandja korraldama töötajatele nende kasutamise väljaõppe ning vajadusel näitliku kasutamise, juhindudes valmistaja kasutusjuhendist. Töötaja peab olema teadlik ka kaitsevahendi mittekasutamisega kaasnevatest terviseriskidest.

 Allikas: http://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-korraldus/isikukaitsevahendid